Sunday, March 1, 2015

LONDON

...

Minu kaua oodatud reis..või siis jah. Ootamine oleks vist vale sõna. Pigem veetsin terve ootusaja ärevuses, kas üldse on minek või mitte sest laps oli haige...kuigi juba paranemas. Tegelikult ma 5 min enne uksest välja astumist ei teadnud ka, kas ma saan Londonisse minna või ei.

Oligi aeg sealmaal, et haarata kohver ja astuda uksest välja...ja no nagu oodata oli hakkaski pihta köhahoog. Mul oli kohe paanika, et jääbki kõik ära. Õnneks siiski mees võttis asja inimlikult ja saatis mind autosse ning lasi ämmal last minna vaatama..tegelikult üks põhjustest, miks ma üleüldse aja tahtsin maha võtta oli ka see, et Marie muutus üliklammerdunuks. Ta ei saanud minutit ka ilma imuta olla ja isegi öösiti ilmus mulle voodi ette ja sundis enda voodisse tulema...noh rääkimata see periood, kus ta haige oli. Ta pm ainult süles istuski.

Igatahes, auto, buss, ja jepppiii...LENNUJAAM!

Tänu soodsamale hinnale valisin lennu väljumisega Riiast. Ryanairiga siis. Kuigi sinna minek oli ajaliselt päris kauakestev, ei olnud see üle mõistuse hull. Aeg läks kuidagi kiirelt. Terve bussireisi ma magasin. Lennujaamas lugesin raamatut ja see 4h läks nagu niuhti!! Lennukis ka magasin hoolimata täiesti enainimlikust asendist kahe inimese vahel sirgelt istudes :D..aga ma olin nii väsinud! Stanstedi jõudes hakkas juba koheselt pihta see kurikuulus rongi/metrooralli :D ..sest juba lennult maha astudes ootas meid rong, mis viis passikontrolli. Reis kestis kokku pea 15h!!

Nagu juba enne mainisin, pidin üksi Stanstedist Liverpool Streeti ennast orgunnima. Ostsin bussipileti nagu juhistes (õde koostas) ette nähtud ja istusin bussi.  Peatust ei olnud jah tõesti just väga raske tuvastada, sest juht teavitas reisijaid valjuhäälselt.

Peatuses maha astudes vahtisin veits kalanäoga ringi ja tuvastasin koha, kus võiks asuda metroo. Küllaltki suurde jaama astudes võttis nii mõnedki minutid aega enne, kui sain aru kuhu ma minema üldse pean. Siiski nägin ma juba õde kauguses lehvitamas...pole just väga raske jätta märkamata särvablondide juustega pikka neidu Londonis :D

Ostsin endale ära oystercardi nagu manuaalis ette oli nähtud ja astusingi esimest korda läbi väravatest, mida selle reisi ajal tuli läbida päris mitmeid kordi ja mida äbivad kohalikud ühes kuus kümneid kordi. Ühe ümberistumisega saime me punktist A punkti B, kus oli meie uus kodu.


Kuigi me olime näinud pilte ja teinud taustatööd, polnud meil aimugi kuhu või kelle juurde satume. Nagu enne juba juttu oli bookisime suht pimesi pinna airbnb kaudu. Lihtsalt olime juba nii palju aega kulutanud igasugu otsingule, et lõpuks võtsime lihtsalt midagi.

Algus polnud just paljulubav. Unustasime ennast välja logida sellest transpordi iseteenindussüsteemist. Selle vea parandas õde, kes jooksis korteri juurest tagasi rongijaama seni, kuni mina valvasin kohverid ja üritasin sisse saada trepikoja uksest. Vastav võti lihtsalt ei suvatsenud meile ust avada ja muukisime seal nagu mingid pätid umbes pool tundi!! Lõpuks teatas korteriomanik, et ilmselt on mõttekam läheneda tagumise ukse kaudu, mis oli üldse lukust lahti :D


Tuba oli lihtsalt nii armas. Laual olid värsked lilled ja see korter oli täiesti nunnu. Õde lajatas kohe muidugi lahti kõik uksed. Mis siin on ja mis siin on ?? :D noh..selgus ka kohe, et korteriperemees elab koos meiega. Parasjagu oli ta tööl. Üritasime aimu saada, mis mees on aga eks tõde selgub silmast silma. Käisime õhtul veel söömas ja koju jõudes polnud veel kedagi. Peagi aga sai see müsteerium lahendatud ja sisse astus noormees ..ütleme nii, et kirjeldus vastas peategelasele raamatust "Viiskümmend Halli Varjundit"..noh nagu päriselt! ..ja ta oli nii abivalmis ja entusiastlik oma airbnb projekti suhtes. Kuna ta just ostis selle korteri ja alustas oma rendiprojektiga siis olid igati abiks meie kriitikasüstid erinevate puuduste suhtes. Koheselt sai tal soetatud uus föön (mida me pidime viisakalt temalt laenama), moekamad hügieenitarbed ( asendamaks Head&Shoulders sahmpooni) jne..Rääkisime veel palju Eestist ja meie siinsest elu-olust. Eriti paelus teda meie IT areng ja laulupeod. Hiljuti oli keegi tark IT mees Eestist külastanud nende asutuse üritust. Ühesõnaga võisime end tunda seal nagu kodus ja iga õhtu koos korteriperemehega oli väga oodatud. Viimasel õhtul ta oli isegi nii lahke, et valmistas enda tagasihoidlike poissmeheoskustega väikese õhtusöögi.


Teisel päeval käisime Lõunal minu õe kaaslasega, kes on invaliid kaelast alla poole trauma tagajärjel, lõunal. Ta küll saab liigutada pisut käsi aga ülejäänu on täiesti null...seevastu nupp siiski nokib endiselt ja meil oli väga tore sööma- ning vist ka joomaaeg :D Eelnevalt sattusime imeilusasse Jaapani stiilis aeda, kus jalutasid ringi paabulinnud ja hüplsesid oravad. Peale lõunat käisime shoppamas. 4h ja 1 närune kleit :D

Kolmandal päeval käisime kohalikus Primarkis ja sealt sai juba rohkem noosi. Põhiliselt lastele asju ja endale pesu. Peale poodi sättisime õhtuks valmis, et kohtuda ühe Eesi tüdrukuga, kes Londonis 10a elanud. Pidime minema Canary Wharfi sööma ja baaridesse. Selgus, et see tüdruk oli mu sõbranna Kati õde Kerli :D..täiesti uskumatu kokkusattumus kohtuda 10 miljoni inimese linnas täiesti puhtjuhuslikult inimesega, kellega meil on nii mõnigi ühine tuttav :) Õhtu oli suht hull ja kavalere pidi piitsaga eemale peksma. Eriti mu õde, kes on Londoni mõistes üsnagi eksootilise välimusega.

Kolmandal päeval käisime teadusmuuseumis ja me pm jooksime selle läbi, sest õel oli veits pohmakas eelmisest õhtust :D Sellest hoolimata oli seal üsnagi põnev. Eriti meeldis mulle astronautika väljapanek. Peale seda läksime koju ja kohe voodisse. Magasimegi pm kella seitsmest õhtul hommikuni välja. Või noh ma vahepeal tulin üles ja passisin veits netis ning sõin aga õde magas terve aja.

Neljandal päeval oli turistilaks - Bigben, Buckinghami palee, Piccadilly Circus jne ja õhtul õe sõbra Tommy sünnipäevale. Kinkisime talle mingi kalli eksootilise tee ja shokolaadikommid. Pidu toimus Tommy pool - Londoni kesklinnas väikese sisehooviga korteris. Pidu oli põhiliselt õues ja päris jahe oli. Rahvast oli nii 30 ringis ja seal sai siis korralikult selgitustööd tehtud Eesti kohta, sest kellelgi polnud õrna aimugi, mis koht see selline on :)

Viiendal päeval võtsime rahulikumalt ja käisime Themsi ääres pubis söömas ja jõe ääres jalutamas. Meiega liitus ka Tommy. Kuigi ma alguses ütlesin, et täna ma ei kavatse kindlasti mingit pikka maad kõndida, sest me olime pea iga päev mingi 10 000 sammu teinud ja mu jalad olid suht läbi omadega, ei jäänud ka see päev kohustuslikud sammud tegemata ja kõndisime ikka pääris suure ringi. Finish oli üks Türgi kohvik/restoran, kus sõime kooki ja jõime kohvi. Restorani omanik soovis meist mingitel kaalutlustel pilti teha. Arvas ilmselt, et me oleme kuulsused või siis lihtsalt kahtlustas, et kavatseme äkki maksmata uttu tõmmata :D Kodus vahtisime niisama telekat ja korteriomanik tegi meile õhtusöögi viimase õhtu puhul :)

Kuuendal päeval pakkisimegi asjad ja koju minek. Lend läks mul 17 ajal ja seega saime suht rahulikult võtta. Mingi hetk tekkis veits paanika, sest me ei suutnud leida lennujaama bussi peatust. Küsisime metroojaamas infopunktist, et mis värk nende bussidega ja ta ütles, et seal peatuses peatub buss ainult siis, kui eelmüügist pilet ostetud, mida mul polnud :/ Ühesõnaga pidime minema teise peatusesse, kus sai bussipealt pileti osta. Jäingi maha sellest bussist millega plaanisin minna aga õnneks oli see meil suht hea ajavaruga võtud, et ka järgmisele bussile oli suht OK jõuda. Vedas, et ma oma Oyster cardi tagasi ei andnud, sest pidime veel korra metroosse istuma. Muidu mõtlesin selle tagasi anda, sest Eestis pole mul sellega midagi peale hakata ja tagatisraha 5GBP oli ka selle all kinni aga õde arvas, et võiksin parem alles jätta, siis järgmine kord hea kasutada ja ma polnud ka kindel, kas ma oleks tagasi saanud selle raha, mis kaardi peal veel alles. Kokku mul läkski selle 6 päevaga transpordi peale umbes 25GBP+pant 5GBP ja lennujaamaotsad 10+10.

Ühesõnaga sain ilusasti lennu peale, Riia lennujaamast Airport Shuttlega, bussijaama ja bussiga tagasi Eestisse. Tartus olin 3.30 öösel ja mees tuli bussijaama vastu. Lapsed olid kodus nii armsa üllatuse teinud :)