Õeluseuss

Viimasel ajal vaatan ja imestan kaaskodanike üle. Ok .. need anonüümsed kommentaatorid erinevates portaalides on juba ammune nähtus aga nüüd hakkab see avameelselt hädaldamine ja rahulolematus ka vaikselt tavaelus maad võtma. Endal ei jäägi muud üle kui tugev nahk selga kasvatada ja rahulikult oma asja edasi ajada.

Selliseid toredaid mõistvaid ja tolerantseid inimesi peab ikka tikutulega taga ajama. Pidevalt pead jälle silma kinni pigstama ja head nägu tegema, kui keegi hädaldamisega ja sapi pritsimisega peale lendab. Meeletult keerutatakse üles mingeid mõttetuid konflikte ja targutatakse .. lihtsalt tehakse enda ja ennast übritsevate elu asjatult keeruliseks, lootes saavutatada mingit autoriteeti enda suhtes või egolaksu, et näe need sitad ei oska ja tea ikka midagi.

Inimesed nagu üldse ei näe ilusat ja head enda ümber. Nähakse ainult vigu ja halba. Negatiivne kriitika on nr 1 trend, samas ise pole nagu midagi erilist üldse korda saatnud või antud valdkonnaga kursis.

Et noh..vahepeal tekib tunne, et peatage see maailm ma tahan maha astuda. Lihtsalt läheks kuskile metsa sisse ja istuks seal paar nädalat ihuüksi :D