Nüüd siis seal ka lõpuks käidud! Startisin hommikul 6.45. Pidin sõbranna peale võtma linnast. Lubas, et tuleb KINDLASTI!! kaasa. Paar päeva enne muidugi mainis, et tal Lavazza sünnipäev Tallinnas AGA ta tuleb sealt öösel ära Tartusse või siis Tallinnast otse Rakverre. Öösel saatis veel sõnumi, et stardib ja on hommikul kodust vaja peale võtta. Nojah..helistasin siis enne sõitma hakkamist. Telefon väljas!?!?!...helistasin veel 2753 korda. Sama teema. Tegin veel peatuse tema maja juures - aknad pimedad ja ei piuksugi. Ei julenud kopsima ka minna, et äkki ei jõudnud koju ikkagi ja terve maja pärast jalul.
Okeii..panin siis gaasi põhja ja põrutasin Lääne-Virumaa poole. Jõgevale jõudsin, siis tuli see kõne, et apiiiii!! mu telefon oli kuidagi ise välja lülitunud ja ma magasin sisse (tegelt minuarust äratus töötab siis ka, kui tel väljas sest aku oli tal täis olnud:/ ..aga see selleks). Et ma ikkagi tulen ja sõidan enda autoga järgi.
Ma siis vahepeal jõudsin juba kohale. Üritasin oma kohta leida. Käisin 2 ringi seal keskuses peale ja ei leidnud. Läksin siis nagu mingi ajudoonor selle korraldajapreili juurde tagasi, et sorry..ma ei leia. Seletas siis veel üksipulgi, et sealt üles ja kohe nurgapeal. Leidsin üles õnneks. Tassisin oma tavaari üksinda üles ja panin paika. Kui kõik oli tehtud saabus sõbranna...jeee!
Turg läks täie hooga lahti ja üritus möödus megakiiresti. Käisime vaheldumisi muud kaupa ka uudistamas. Mulle ei jäänud nagu midagi silma. Sõbranna tuli igalt ringilt uute asjadega tagasi. Lõpuks sain endale ühe hästi piduliku musta pärlikaunistustega kleidi 30EUR eest.
Peale turgu mõtlesime Rakveres söömas käia. Kuna see koht oli kinni, kuhu minna tahtsime, läksime kõrval asuvasse kohvikusse. Mina võtsin mingi kanaprae ja sõbranna Tom Kha supi lõhega. Peale söömist tagasi koju ja õhtul lubasin Maasikasse minna. See oli siis nö vastuteene sõbrannale :D
Tegin kodus lastele söögi, mängisime veits uute asjadega, mis Põhjakeskusest neile ostsin ja panin nad magama. Sättisin endale õueriided selga ja veits värvi näkku ning kutsusin takso. Ja siis! ...tuli kõne...APPI ma ropsin täiega, ma ei tea kas ma saan tulla. Kõht on ka lahti...nii paha on. Külm, palav, rõve APII! Nojah..ma olin ühe jalaga taksos juba ja mõtlesin, et mis seal ikka. Vean ennast ikka kohale, et äkki vaja rohte tuua vms. Sõbranna siis sõi peotäie söetablette ja vedelesime niisama tunnikese. Lõpuks sai ennast niivõrd konditsiooni, et ajas kleidi selga ja kingad jalga - Maasikas siit me tuleme. Täiesti hull inimene :D
Ilmselt sai toidumürgituse sealt kahtlasest kohvikust! Samas meie pidu see ära rikkuda ei suutnud:D
Wednesday, November 26, 2014
Friday, November 21, 2014
grrrrr EMT!!
Vahetasime hiljuti välja endal netipaketi. Kui enne kasutasime 3G võrku, siis võtsime nüüd 4G EMTst. 50GB maksis mingi 25EUR vist. Prooviajal tundus kõik ok ja ostsime siis ruuteri, allkirjastasime lepingu ja hakkasime kasutama. 2 nädala pärast juba oli maht täis ja kiirus tõmmati maha. Tellisime siis lisa nii, et 3-4 päeva saime 10 EUR eest. Mõtlesime, et see ei ole ikka norm ja maksame ennast pooleks. Võtsime katsetamiseks ka tele2. Seal prooviaeg 14 päeva ja saime siis selle kuu veel suht valutult mööda saata ning otsustasime, et vahetame teenusepakkuja välja. Tele2 on 100GB 30EUR ja EMT võimsam(vist oli ka 100) pakett juba 50EUR.
Läksin EMTsse, et tahaks asja kinni panna. Meesterahvas siis viisakalt uuris, et miks ja ütlesin, et ei mängi välja selle mahuga. Teatas, et lepingut niisama lõpetada ei saa!! Peame maksma soodushinna eest soetatud ruuteri maksumusele juurde 150EUR või vahetama paketi selle 50eurise vastu. Ma jäin lihtsalt suu ammuli vahtima, et okeiiii ja läksin ära koju.
Nüüd uuel kuul üritasime ikka selle EMTga tiksuda ja jälle 2 nädalat ning kiirus maas ja otsustasime, et maksame siis see 150 välja ja lõpetame ära selle nalja. Seekord oli esinduses teenindajaks naisterahvas. Teda üldse ei huvitanudki, miks me lõpetada soovime. Küsisin, et mis mul selle ruuteri hinnaks siis nüüd tuleb koos selle eelnevalt tasutud hinnaga. Vastas, et ei tea! Lõpetas lepingu ja võttis allkirjad. Küsisin siis, et kas see ruuter ikka töötab teistes võrkudes ka. Vastas selle peale, taaskord, et ma ei tea. Küsisin siis, et kas seda on võimalik kontrollida ja vajadusel maha võtta piirangud, kuna ma ostsin selle neilt ikkagi välja täishinnaga? Vastas, et nemad müüvad seadmeid enda teenuste pakkumiseks.
Kõige kohutavam vastus, mida saab klienditeenindaja öelda, on minu arvates "ma ei tea" ja seda olen ma viimasel ajal liiga tihti kuulma pidanud. Hiljuti ühes söögikohas küsisime, et kas neil laktoosivaba piima või kookospiima on. Vastati: "ma ei tea!".. Küsisime, et kas Cocacola Lighti või Zerot ka on...jälle "Ma ei tea!" no mida asja?? Ütle, et vabandust ma lähen uurin järgi vms. Pidime siis ise välja käima, et jumalaeest mine uuri järgi..siis silmi pööritades kõpsutati kööki asja selgitama.
Enivei..õnneks saime sellest EMT jamast lahti ja loodetavasti Tele2 õigustab ennast vähe rohkem...kuigi esimene tagasilöök juba tuli seoses sellega, et nende klienditoe nr ei tööta vist teistes võrkudes ja kui meil nüüd netiga probleeme peaks olema, siis saab suhelda ainult e-posti teel või kõmpida kohapeale.
Uskumatu ikkagi, et siiamaani on neil võimalik klientidel nahk üle kõrvade tõmmata ja ei suudeta head teeninduse taset kuni lõpuni hoida. Niikui ütled neile nägemist, kaob see meeldiv naeratus ja abivalmidus! Ma isegi ei mäleta, et keegi oleks informeerinud lepingu sõlmimise ajal, et leping on tähtajaline seoses ruuteriga vms.
Thursday, November 13, 2014
Nii palju pilte..
Viimasel ajal muudkui klõpsin telefoniga pilte aga üldse ei viitsi neid arvutisse tõmmata või veelvähem miskitmoodi organiseerida. Millalgi ikka olid korralikud kaustad ja värgid. Noorema lapsega olid kuude kaupa kõik pildid jaotatud kuni 3-aastaseks saamiseni. Praegu on täielik puder ja kapsad :/..igatahes taaskord avastasin, et miljon pilti telefonis juba ja palju sellist, mida siin veel jaganud ei ole.
Käisin Soomes vahepeal ja värki. Elukaaslase õde elas seal paar aastat ning polnudki neil külas käinud selle aja jooksul. Oli ka viimane aeg muidugi, sest just siis saabus neile teade, et mehe õe elukaaslasel seal enam tööd enam ei ole ja üleüldse talle see Soome elu ei istu. Mehe õde ise on küll väga rahul selle väljamaaeluga - viisakas elamine, lapsega mugav - palju mänguväljakuid jms, head sportimisvõimalused. Ühesõnaga täna nad juba tagasi Eestis ja eks näis kuidas neil kulgeb.
Soomes käisime IKEAs, Flamingo veekeskuses ja LIDLis :D ..Ühesõnaga palju me ei jõudnud. Tervelt ühe päeva veetsime juba ikeas, sest see pood on nii suur ja meil oli palju vaja osta ka. Lastele saime kirjutuslauad, TV alla kummuti, tugitooli moodi asjanduse, pildiraamid, veiniklaasid, pajalapid, küünlad jne jne jne.. Lõpuks oli tükk tegemist, et üldse autosse ära mahtusime. Veendusin ka taaskord selles, et see laevareis on jube pikk ja tüütu ning need laevad on ka mega ebamugavad. Pole isegi normaalseid toole, kus istuda nagu nt bussis. Ainuke võimalus on nendes nõmedates kohvikutes lihapalle näost sisse ajada või siis mingi tüübi jorisemist kuulata baaris.
.. ja siis käisime veel õega vahepeal Üliooli kohvikus ja Illukas ja mehega käisin Tallinnas kaasas, kus sõime restos Kolm Sibulat, käisime kinos ja ööbisime Hotellis Dzingel. Viimases mingi 3 korda öö jooksul läks tuletõrjealarm tööle ja arvake ära, kas ma sain magada või mis? Minu elu suurim hirm, on see kui öösel peaks tulekahju tulema ja ma peaks trussikute väel majast välja jooksma. Selle pärast ma ei maga mitte kunagi ilma riieteta :D Seal siis ööotsa kujutasin ette, et kui ongi mingi tulekahju, kuidas ma siis võimalikult kiiresti ennast riidesse saaks või kuidas ma siis paljalt seal väljas passima pean ja mingid lasnamäe kalkarid kõrval irvavad:D ..nohh õnneks ei tulnud midagi sellist. Koju sõites tegime peatuse Põhjakas ja käisime seal söömas.
Käisin Soomes vahepeal ja värki. Elukaaslase õde elas seal paar aastat ning polnudki neil külas käinud selle aja jooksul. Oli ka viimane aeg muidugi, sest just siis saabus neile teade, et mehe õe elukaaslasel seal enam tööd enam ei ole ja üleüldse talle see Soome elu ei istu. Mehe õde ise on küll väga rahul selle väljamaaeluga - viisakas elamine, lapsega mugav - palju mänguväljakuid jms, head sportimisvõimalused. Ühesõnaga täna nad juba tagasi Eestis ja eks näis kuidas neil kulgeb.
Soomes käisime IKEAs, Flamingo veekeskuses ja LIDLis :D ..Ühesõnaga palju me ei jõudnud. Tervelt ühe päeva veetsime juba ikeas, sest see pood on nii suur ja meil oli palju vaja osta ka. Lastele saime kirjutuslauad, TV alla kummuti, tugitooli moodi asjanduse, pildiraamid, veiniklaasid, pajalapid, küünlad jne jne jne.. Lõpuks oli tükk tegemist, et üldse autosse ära mahtusime. Veendusin ka taaskord selles, et see laevareis on jube pikk ja tüütu ning need laevad on ka mega ebamugavad. Pole isegi normaalseid toole, kus istuda nagu nt bussis. Ainuke võimalus on nendes nõmedates kohvikutes lihapalle näost sisse ajada või siis mingi tüübi jorisemist kuulata baaris.
.. ja siis käisime veel õega vahepeal Üliooli kohvikus ja Illukas ja mehega käisin Tallinnas kaasas, kus sõime restos Kolm Sibulat, käisime kinos ja ööbisime Hotellis Dzingel. Viimases mingi 3 korda öö jooksul läks tuletõrjealarm tööle ja arvake ära, kas ma sain magada või mis? Minu elu suurim hirm, on see kui öösel peaks tulekahju tulema ja ma peaks trussikute väel majast välja jooksma. Selle pärast ma ei maga mitte kunagi ilma riieteta :D Seal siis ööotsa kujutasin ette, et kui ongi mingi tulekahju, kuidas ma siis võimalikult kiiresti ennast riidesse saaks või kuidas ma siis paljalt seal väljas passima pean ja mingid lasnamäe kalkarid kõrval irvavad:D ..nohh õnneks ei tulnud midagi sellist. Koju sõites tegime peatuse Põhjakas ja käisime seal söömas.
Ülikoolikohvik
Kolm sibulat
Dzingel :D
Põhjaka
Subscribe to:
Posts (Atom)