Marit

Olen täheldanud, et viimasel ajal inimesi vallanud mingi juustehüsteeria. Meeleheitlikult üritatakse juukseid kiiremini kasvama panna ja oh õudust, kui juukseotsad on natukenegi katki või näevad kuivad välja? On see sellest, et vahepeal oli juuksepikenduste maania ja kõik poolkiilakad nendest? Otsitakse lihtsalt täiuslikkust või on suur katsetushimu?

Pidevalt loed, mis imevigureid nende juustega ei tehta läikiva ja lopsaka paruka nimel:D Õlimaskid, kallid seerumid, shampoonid ja palsamid. Kas see nagu kurnavaks ei muutu?? ...sest tegema peab sea kõike ju järjepidevalt, et asjast tolku oleks.

Tekib küsimus, kas üldse ongi võimalik muuta juuste tekstuuri püsivalt, kui sulle lihtsalt pole antud paremat looduse poolt? Kas on võimalik tüüpilisest "eesti hõredikust" tuletada latiinolik lopsakas parukas?  Mina seda hästi ei usu. Selle võrra ehk saab natuke muuta, et sa enam ei kahjusta neid ja saavutad looduse poolt antud loomuliku tulemuse aga enamas kahtlen.

Mul on koguaeg üsna ükskõik juustest olnud ja enamasti kannan neid patsis ka. Juukseotsi lõikan ise, kui imelikud juba välja näevad ja pesen ka tavaliste shampoonide ning palsamitega. Sirgendan harva(aastas paar-kolm korda) ja lokke teen "maagiliste lokirullidega". Üsna harva olen mõelnud, et võiks katsetada üht, teist lihtsalt huvipärast aga paari korraga see ka üldiselt piirdub sest tundub, et minu standardid juuste osas ei ole eriti kõrged:D Vahepeal kastetasin keratiini juukse otstele aga kui olin vaevu veerandi ära kasutaunud, ajas ämm (plastik???)pudeli põrandale puruks:D Uut ei ole viitsinud ka osta. Loomulikult võiks ju juuksed olla paksud ja läikivad aga lepin ka sellega, mis parasjagu on.

Kuidas teil on? Kas juuksed tekitavad muret ja püüate neid igal moel turgutada või lasete asjadel minna omasoodu?