Marit

Tänane päev möödus vähe kurvas meeleolus. Nimelt käisin Tõrvas matustel. Küll mitte väga lähedase inimese, sest ma ise polnud temaga varem kohtunud, kuid siiski kaugelt-kaugelt sugulase( minu vanaema vanaisa ja lahkunu vanaisa olid vennad). Käisingi koos vanaema ja vanatädiga. See matus oli ühest küljest kurb sündmus ja pisarad voolasid aga teisalt oldi jälle väga meeleolukad, sest nähti teisi sugulasi üle pika aja ja rääkida oli paljust.

Nagu alati nii ka seekord ei möödunud käik seiklusteta. Tõrvasse mineku ajal kriiskas vanatädi Rõngust alates, et nüüd me läheme valele poole, et Viljandi poole EI TOHTINUD sõita, et nüüd me sõidame hoopis Viljandisse ja jääme matustele ka hiljaks. Mind see väga ei kõigutanud ja sõitsin rahumeelselt GPS-i järgi ning jõudsime ilusti Tõrvasse. Vanatädi muidugi jälle rahulolematu, et nähh..nüüd jõudsime 45 min varem kohale. Tõrvas oli muidugi järgmine katsumus kalmistu üles leida ja kui see leitud, siis selgus et ainuke sinna viiv tee oli teetööde tõttu blokeeritud. Mõnda aega üritasime migit alternatiivset teed leida aga seda lihtsalt polnud. Vanatädi oli jälle kettas kõrval ja hüsteeritses, et jääme hiljaks ja miskõik veel. Lõpuks kohalik inimene teatas, et sealt teetöödest tuleb ikka kõrvalt lihtsalt laveerida ja läbi pressida ennast. Muudmoodi ei saagi ligi.

Lõpuks ikkagi jõudsime õigeks ajaks ja sain 2h õues lõdiseda ja kinnitada teistele vanuritele, et mul ei ole külm oma miniseeliku ja suvekingadega. Õnneks ülevalpool oli ikka sall ja soe mantel.

Onukesel kadunukesel oli hea rahulik minek otse unepealt ja vanust oli ka juba omajagu.

Peied toimusid Musta Kõutisi Kõrtsis ja koju jõudsin jube väsinult alles õhtul hilja.

Vot tak..olge siis ninnnunännud edasi(või mida poppi siin blogimaailmas soovitakse:D) ja hoolige ikka oma sugulastest ja külastage neid tihedamini, et lõpuks ainukesed kohtumised matustel ei oleks:)